CANDELARIA, MUSTA MADONNA KODULINN

Kuulsaim paik Tenerife kaguosas on Candelaria linn. Linn võlgneb oma kuulsuse keskväljakul uhkes kirikus hoitavale Musta Madonna kujule ning kiriku kõrval seisvatele kunagiste saare pärismaalaste guantšide kuningate pronksskulptuuridele. Loe lähemalt pärast pildigaleriid! Vaata pilte:

Igal aastal käivad Candelarias Kanaari saarte kaitsepühakut Candelaria Neitsit ehk Musta Madonnat kaemas tuhanded turistid ning enamasti piirduvad ekskursioonibusside peatused linna keskväljakul leiduvaga. Minnes Candelarisse „omal käel“ ehk autoga, tasuks ligikaudu Rakvere mõõtu linnaga tutvumiseks ja siin rahulikult ringijalutamiseks varuda vast tunnike või paar.  Muide, Candelariat saad sa igati mugavalt külastada ka eestikeelse ekskursiooniga "Kolme linna tuur", mille kohta saad täpsemat infot SIIT.

Salapärane puukuju rannal

Candelaria keskväljakut ehtiv kirik, Basilica de Nuestra Señora de la Candelaria sai valmis 1959. aastal, ent selles peituva suurima aarde lugu ulatub sajandite taha, aastasse 1392. Just siis olevat kohalikud guantšid leidnud rannalt puust nikerdatud, lapsukest süles hoidva tumedanahalise naise kuju. Esmalt hoiti ja kummardati „nahavärvi“ ja salapärase saarele saabumise tõttu guantšide silmis ilmaime staatusesse tõusnud kuju ookeaniäärses koopas ja hiljem saare vallutanud kastiillaste-hispaanlaste rajatud koobaskirikus. 1826. aastal rüüstas saart koletu torm ja tähtis kuju kadus. Ilmselt sattus see tagasi vette ning triivis teadmata suunas minema. Kadunukese asemele nikerdati valmis uus ja esimesest märksa glamuursem Must Madonna, mis koliti 1959. aastal Candelaria keskväljakut ehtima hakanud uude kirikusse. Iga aasta 15. augustil „käib“ Must Madonna kirikust väljas ning sellest sündmusest saabuvad osa saama tuhanded palverändurid kõikidelt Kanaari saartelt ja kaugemaltki. Algse, tormis kaotsi läinud Madonna „mustanahalisuse“ tagamaadest aga on liikvel mitmeid versioone alates ajahamba mõjudest ning lõpetades piiblilugude tõlgendustega.

Kange kuningas Bencomo

Kirikuesise platsi ookeanipoolses servas seisavad reas üheksa vägevat pronkskuju, mälestamaks üheksat kunagist guantšide kuningat – üht igast üheksast väikesest kuningriigist, milledeks Tenerife 15. sajandil saare vallutanud kastiillaste saabudes jagatud oli. Nende meeste jäljed ajaloos on erinevad. Taoro kuningas Bencomo näiteks sai kuulsaks guantšide väejuhina 1494. aasta 31. mail Tenerife põhjaosas toimunud esimeses Acentejo lahingus, kus kivide ning puust odadega varustatud guantšid hävitasid tolleaegse moodsaima relvastusega kastiillaste sõjaväe. Erinevatel andmetel nottisid Bencomo sõdalased maha kuni tuhatkond vallutajat ega andnud vallutajaid juhtinud aadlimees Alonso Fernández de Lugo`le rahu enne kui too oma armee riismetega laevadele pages ning naabersaarele Gran Canariale taandus. See episood jäi paraku viimaseks kordaminekuks guantšide vabadusvõitluses. 1496. aasta jaanuaris langes Tenerife lõplikult hispaanlaste kätte, vallutuse käigus eluga pääsenud põliselanikud orjastati ning tublid kristlased said maailmakaardil ära märkida järjekordse „tsiviliseeritud“ maalapi.

JÄLGI MEID Facebookis! Puhka Tenerifel! lehe leiad SIIT.

LIITU meie Puhka Tenerifel! facebooki-grupiga SIIN.

KUIDAS TENERIFELE TULLA? Loe soovitusi soodsate lennupiletite leidmiseks SIIT.

KUST OTSIDA PUHKUSEMAJUTUST? Loe selle kohta SIIT.