Tenerifest

Kuigi Tenerife on väike saar, võib siin viibides kohata kõiki nelja aastaaega ja seda vaid poolepäevase ringsõidu vältel, saare eri paigus. Kui maailmas leidubki samaväärseid kohti veel, siis kindlasti ei saa neid olla palju... Järgnevast loost leiad huvitavat infot ja värvikaid fakte Tenerife aja- ning sünniloo, aga ka tänapäeva kohta. Samuti leiad siit ülevaate lõuna- ja põhjaranniku peamistest puhkusepiirkondadest ning seeläbi vastuse oma küsimusele: „Millises Tenerife osas on kõige mõnusam puhata?“.

Nagu Saaremaa ja nagu mitte

Suuruse poolest saab Tenerifet (mille pindala on 2034 km², teistel andmetel ka 2058 km²) võrrelda Saaremaaga (2673 km²). Ent sellega sarnasus ka piirdub ja ilmselt ei suudaks keegi endale silme ette manada Saaremaad, mille lõuna- ja lääneosas saaks nautida päikesevanne ligikaudu 300 päeval aastas. Saaremaad mille kõrgeima künka, Viidumäe (54m) asemel kerkiks taeva poole hoopis maailma suurimate omataoliste hulka kuuluv vulkaanimürakas. Saaremaad, mille kõrgeimas tipus saab teha lumepalli samal ajal kui all, saare lõunaosa randades kuuma päikese all seitset nahka seljast maha päevitatakse, põhjarannikul kevadõisi nopitakse ning saare kirdenurgas sügiseselt rõsket ilma kirutakse. Või Saaremaad, mida külastaks igal aastal ligikaudu 5 miljonit turisti ja kus elaks alaliselt mitte 32 000, vaid ligi miljon inimest... Just selline ongi Tenerife, hellitlevalt ka väikeseks kontinendiks ning Igavese kevade saareks kutsutud mägine maatükk Atlandi ookeanis. Niisiis - Tenerife on Kanaari saarestiku suurim saar, mida külastab igal aastal ligikaudu viis miljonit turisti. Ametlikult elab siin ligi miljon (2020. aasta andmetel 928 604) inimest ning Tenerife suurimad linnad on pealinn Santa Cruz de Tenerife (2020.a andmetel 209 194 elanikku) ja endine pealinn San Cristóbal de La Laguna (158 911 elanikku, 2020). Saare kõrgeim tipp Pico del Teide ulatub 3718m üle merepinna, ühtlasi on see nii kõikide Atlandi ookeani saarte kui ka kogu Hispaania kõrgeim tipp.

Mida otsid, seda Tenerifelt leiad

Väike ja mitmepalgeline Tenerife suudab pakkuda elamusi nii vaikust ja rahu hindavale perepuhkajale kui ka pöörasele peoloomale. Nii neile, kelle huvi saare vastu piirdub rannailma ning erksavärviliste kokteilidega kui ka neile, kes otsivad siit looduse ilu ja ajaloo võlu. Sa leiad siit eest tumeda- ja heledaliivalisi, aga ka laavakiviseid randu, hingematvalt kauneid vaateid ja kõrbenud tühermaad, sajanditevanust väärikat arhitektuuri ja kaasaegseid hotellikomplekse, sileda asfaltkattega kiirteid ja looduse kätetöö kõige eriskummalisemaid vorme, rändmoosekantide poolt matkitud Elviseid ja sümfooniaorkestri võimsaid takte, flamenkot ja diskot... Ühesõnaga – sa leiad Tenerifelt seda, mida sa siit leida soovid ja vastavalt sellele, kui sügavuti sa Tenerifesse süveneda viitsid.

Kuidas Tenerife tekkis?

Vulkaanilist päritolu Tenerife saare sünd ehk kasvamine/tõusmine ookeanipõhjast on kestnud hinnaguliselt 20-50 miljonit aastat. Esmalt pistsid oma ninad veest välja kolm vulkaanisaarekest praegustes Teno, Adeje ja Anaga piirkondades. Seejärel „kasvatas“ kolme saarekese vahelt „areenile“ ilmunud hiidvulkaan seni erladiseisnud maatükid kokku üheks tervikuks. Tenerife kõrgus on aegade jooksul nii kasvanud kui kahanenud. Saare tipp on ulatunud ka enam kui 5000 meetri kõrgusele, ent ligikaudu 200 000 aastat tagasi varises praeguse Teide rahvuspargi piirkonnas paiknenud hiidvulkaan pärast tühjaks purskumist kokku. Mõõdetuna jalamilt tipuni on tänane El Teide vulkaan ehk Pico del Teide (kõrgus 3718m merepinnast) sellegipoolest kõrguselt kolmas vulkaan maailmas (Hawaiil asuvate Mauna Loa ja Mauna Kea järel). Ookeanipõhjast ulatub El Teide kuni 7,5 km kõrgemale.

El Teide pole sugugi ainus tulemägi Tenerifel ning viimaste sajandite lõikes on vulkaanipursked saarel olnud enam-vähem iga 100 aasta tagant korduma kippuv traditsioon. 1704. aastal purskasid Siete Fuentes, Fasnia ja Arafo ja kohe pärast seda, aastal 1706 tegi paksu pahandust Trevejo. 1798. aastal podises ja paukus Tenerife kõrguselt teine vulkaan Pico Viejo ehk Chahorra (kõrgusega 3135m, teistel andmetel 3104m) ning viimati, 1909. aastal külvas saarel hirmu Chinyero... Ptui! Ptui! Ptui!

Kuidas Tenerife endale nime sai?

Juba enne eurooplaste tulekut kasutasid Tenerife naabersaare La Palma pärismaalased benahoared (levinud on ka nimetus auarita) neile üle vee kätte paistva suure, sageli lumise tipuga El Teide vulkaani nimetamiseks sõnapaari tene (mägi) ja ife (valge). Hiljem, kui saarestikus võimutsesid juba hispaanlased, lisasid nood tene ja ife vahele, tõenäoliselt mugavama hääldamise huvides, ka r-i: „Tenerife“. 17./18. sajandi kuulsad ajaloolased Juan Núñez de la Peña ning Tomás Arias Marín de Cubas aga on pakkunud välja versiooni, et Tenerife nimi pärineb siiski Tenerife enda kohalikelt pärismaalastelt guantšidelt, kes austasid oma saart legendaarse guantšikuninga Tinerfe nimega.

Teide tipus valendav lumi avaldas muljet ka vanaaja meresõitjatele. Aastatel 52 eKr - 23 pKr elanud Numiidia kuningas Juba II (Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas, kuhu kuulus praegune Alžeeria ja osa Tuneesiast) nimetas Tenerifet Nivariaks (tuletis ladinakeelsetest sõnadest nix, nivis mis tähendavad lund). Kuningas Jubat on mainitud ka kogu Kanaari saarestiku „ristiisana“. Tema kaasaegsed meresõitjad olevat neil kaljustel saartel kohanud arvukalt metsikuid koeri (lad. k canis lupus) ja nii ollagi sündinud nimetus Canarias. Niisiis on Kanaari saarestiku „ametlikuks nimesponsoriks“ koerad, mitte kanaarilinnud.

Tenerifet pole ajaloos siiski mitte alati hellitlevalt valgeks mäeks, paradiisisaareks või Igavese kevade saareks nimetatud. Nii võib 14. ja 15. sajandist pärit kaartidelt leida hoopis Isla del Infierno ehk Põrgusaare nimelise paiga. Selle nime andsid saarele tolleaegsed meresõitjad, kes eemalt Teide ja teiste Tenerife vulkaanide tegevust vaadelnud olid.

Kuidas Tenerifest Hispaania osa sai

Ennevanasti elasid Tenerifel pärismaalased guantšid. Erinevate teooriate kohaselt jõudsid guantšide eelkäijad siia ajavahemikus 5. sajandist eKr. kuni 1. sajandini pKr. ning guantšide eelkäijateks on peetud nii Põhja-Aafrika berbereid kui eurooplasi. Salapärast hõngu lisab guantšide tsivilisatsioonile ka oskus palsameerida surnukehi, sest muumiate valmistamise kunsti ei tundnud sugugi mitte kõik vana aja rahvad. Ehkki julgeimad oletajad on Tenerifet ja guantše seostanud koguni (seni vaid müütiliseks osutunud) Atlantise kõrgtsivilisatsiooniga, leidsid 14. sajandil Kanaari saartele saabunud eurooplased eest siiski (nende endi hinnangul) karja tühipaljaid metslasi.

Päris metslased guantšid siiski polnud. Enese elatamiseks tegelesid nad muuhulgas põllumajandusega ning hiljemalt 15. sajandil olid Tenerife guantšidel välja kujunenud juba ka omad kuningriigid Anaga, Taoro, Güimar, Abona, Adeje, Daute, Icod, Tacoronte ja Tegueste. Mõistagi ei sobinud selliste riigikeste eksisteerimine üha suuremaid globaalpoliitilisi ambitsioone omanud hispaanlaste plaanidega ning Kastiilia kuningakoda – tänase Hispaania üks vägevamaid eelkäijaid - võttis Kanaari saarestiku ja Tenerife 15. sajandil teravalt sihikule. Nagu tol ajal tavaks, valiti siingi kristlik-euroopalike väärtuste maaletoomiseks tuli ja mõõk ning ehkki kõige visamalt panid vallutajatele vastu Tenerife guantšid, tuli neilgi 1496. aastal alistuda.

Rikkakstegevad täid ja sirged tänavad

Pärast Tenerife vallutamist 1496. aastal asusid siin toimetama jõukad ettevõtjad ning suhkruroo ja veini kõrval kujunes Tenerife üheks tuntumaks ekspordiartikliks looduslik värvaine karmiin. Kaktusekahjuritest – kilptäidest valmistatud karmiin andis iseloomuliku punase värvi muuhulgas ka 1860. aastal välja nuputatud alkohoolne jook, aperitiiv Campari.

Aga mitte ainult see imeline punane värv ei ole Tenerifelt pärit. Sajandeid tagasi mängis Tenerife endine pealinn San Cristóbal de La Laguna tähtsat rolli mitmete maailmakuulsate linnade kujunemisloos. Nimelt on La Laguna vanalinna pikkadel-sirgetel ja teineteisega täisnurga all ristuvatel tänavatel põhinevast planeeringust eeskuju võtnud (et mitte öelda: seda kopeerinud) selliste suurlinnade nagu Havanna (Kuuba), Cartagena (Kolumbia) ja Lima (Peruu) omaaegsed rajajad-arendajad.

Mine Tenerifele = käi Kuu peale?

Tõepoolest, nii võib öelda küll! Sest meile lähima taevakeha Kuu peal asub Tenerife nime kandev mäestik. Tenerife mäed (Montes Tenerife, kõrgeim tipp 2400m) asuvad Kuu Vihmamere territooriumil ning nende mägede alla jääv ala (pindalaga 6160km²) on kolm korda suurem kui Tenerife saar (2034km²).

Öötaevast rääkimiseks on siinkohal aga ka teisi põhjusi. Kanaari saarte öötaevast peetakse üheks parimaks ja selgeimaks maailmas Tšiili ja Hawaii kõrval. See on ka üks neist põhjustest, miks on Tenerife ja La Palma saartele rajatud suured, maailmamainega observatooriumid. Pilved asuvad Tenerifel haruharva kõrgemal kui 2000 meetrit, mistõttu saab Teide rahvuspargi enam kui 2000m kõrgusel paiknevas osas pilvedest, aga ka ranniku-turismipiirkonna valgusreostusest häirimata rahus taevauuringuid nautida. Sellest tulenevalt on Tenerife kujunenud üheks populaarsemaks astroturismi sihtkohaks maailmas.

Lõuna või Põhja-Tenerife? Kus on parem puhata?

Kuivem ja kuumem Lõuna-Tenerife või looduse poolest kaunim Põhja-Tenerife? Kumba ja miks saarele (esmakordselt) puhkama sõites eelistada? Õige vastus on: "igaühele oma". Järgnevalt heidamegi pilgu Lõuna- ja Põhja-Tenerife tuntumatele turismiasulatele (põigates põgusalt läbi ka Tenerife läänerannikult), et aidata sul või su sõpradel puhkusepiirkonna osas valikuid teha. Alustame saare päikselisemast, soojemast ning sademetevaesemast lõunaosast.

Costa Adeje, Playa de las Américas, Los Cristianos...

Costa Adeje / Playa de las Américas / Los Cristianos on Tenerife lõunaranniku ja kogu saare populaarseim puhkusepiirkond. Siin on käe- jala juures mõnusad liivarannad, lustakas-intensiivne ööelu ning lai valik söögi- ja joogikohti. Kui täna populaarseimad rannapuhkusepaigad Las Americas/Costa Adeje hakkasid kuurortidena õide puhkema alles 1970ndatel aastatel – enne suure hotelliehitusbuumi algust laius siin valdavalt kuivikuna kuiv ja kõrbenud tühermaa -, siis Los Cristianos oli nii linna kui kuurordina tuntud juba varem. Nii on Los Cristianose vanalinnas tänaseni võimalik osa saada ka kohalikust elulaadist ja kohalike elanike argipäevaaskeldustest. Piirkondlik areng saare rahvarohkeimal päikeserannikul kestab tänaseni ning uusimate ja üha enam populaarsust koguvate kuurortidena saab esile tõsta ka (administratiivselt Costa Adeje alla kuuluvaid) Callao Salvaje`t ja Playa Paraiso`t.

Costa del Silencio ja Las Galletas

Kõrvuti paiknevad Costa del Silencio ja kunagisest kalurikülast välja kasvanud Las Galletase linnake sobivad neile, kes otsivad Lõuna-Tenerifelt rahulikumat elurütmi. Samas on siit lihtne põigata ka lõunaranniku vilkama turismieluga paikadesse, sest bussiühendus Costa del Silencio/Las Galletase ning saare teiste piirkondade vahel on tihe ja mugav. Suuresti just seepärast, aga ka saare populaarseimatest puhkusepiirkonnast soodsamate rendikorterite tõttu on Costa del Silencio/Las Galletas üpris menukas Eestist pärit talvitujate, sealhulgas pensionäride seas.

Golf del Sur, Los Abrigos, El Médano

Golf del Sur on üks Tenerife lõunaosa golfimekadest. Oma golfiradade poolest tuntud piirkond on vaikne ja rahulik ning aktiivse ööeluga kaasnevat kärtsu-mürtsu-kisa-kära siin karta ei maksa. Samas aitab kohalik jahisadam osa saada põnevast meelelahutusest näiteks sukeldumise või jetisafari näol.

Los Abrigos on väike ja õdus asula saare lõunalennujaama lähistel. Rahulikus elurütmis tiksuv linnake on tuntud mitmete väga heade (mereanni)restoranide poolest. Los Abrigosest mõneminutilise autosõidu kaugusele jääv El Médano on tuntud ka kui Tenerife surfiparadiis, sest siin lõõtsuvad alatasa erinevate veespordialade harrastamiseks sobivad tuuled. Kahe kilomeetri pikkune El Médano rand (Playa El Médano) aga on saare pikim liivarand.

Los Gigantes, saare lääneranniku pärl

Tõenäoliselt on Tenerife „igavese suve alal“ ehk kliima poolest saare lõunarannikuga samaväärselt nauditavas saare läänepiirkonnas asuv Los Gigantese piirkond üks hubasemaid paiku saare lõuna- ja läänerannikul. Oma hiidkaljude, randade, söögi- ja joogikohtade ning kohaliku jahisadama poolest tuntud Los Gigantes on aastatega kujunenud ka paljude Eestist pärit puhkajate lemmikuks.

Kuulsate Los Gigantese kaljude kõrval on selle saarenurga üheks kuulsamaks turismiobjektiks ka Masca kuristikuküla ning külast ookeanini laskuv Masca kanjon oma kohati sadadesse meetritesse kõrguvate püstloodis kaljuseintega.

Tenerife kauni põhjaosa võlud

Üldiselt ollakse ühel meelel selles, et Tenerife põhjarannik oma lopsakas-rohelise looduse ja metsaste mäenõlvadega on silmale vaadata märksa kaunim kui lõunarannik. Samuti ei ole kellelgi kahtlust näiteks selles, et Puerto de la Cruz ja eriti selle ookeniga külgnev osa ning vanalinn on tõeliselt nauditavad. Puerto de la Cruzi läheduses asuvat Orotava orgu aga on nimetatud koguni kauneimaks paigaks maailmas (Alexander Von Humboldt, 1799.a) ning hingematvat silmailu jätkub saare põhjaosas mujalegi. La Orotavas ja mitmes teiseski paigas põhja-Tenerifel saab ühtlasi uudistada ka mitmesaja aasta vanust arhitektuuri.

Maalilise Põhja-Tenerife miinuseks võib (aga samas ei pruugi) osutuda ilm. Põhjaranniku keskmine õhutemperatuur kipub aastaringselt olema mitme kraadi võrra jahedam kui lõunarannikul, lisaks sajab põhjas sügistalvisel ajal vihma sagedamini kui lõunas. Nii võib (aga ei pruugi) mõnusa palmisaare- ja päikesepuhkusena mõeldud nädalake, ja seda eriti südatalvel, halva õnne korral kujuneda hoopis Ilmataadi kirumiseks ning hammaste kiristamiseks (või plagistamiseks) jõuetus vihas...

Põhjarannikule talvituma?

Pikema puhkuse või saarel talvitumise puhul aga on lugu mõnevõrra teine. Tenerife põhjarannikul veedetud pikema ajavahemiku vältel on võimalik kogeda mitmesugust ilma alates lõõskavast kuumusest ja lõpetades vihmaselt vilude tuuleiilidega ning mine sa tea – ehk just nii ongi elu paradiisisaarel vürtsikam, vaheldusrikkam ja lõppkokkuvõttes nauditavam. Ka on Tenerife põhjaosal näiteks ajaloo-, aga ka botaanikauhuvilistele pakkuda märksa enamat kui lõunarannikul (lisaks laialt leida olevale sajanditevanusele arhitektuurile on Puerto de la Cruzi 1788. aastal avatud botaanikaaed vanuselt teine omataoline kogu Hispaanias jne jne jne). Samal ajal pakub Tenerife lõunarannik laiemaid võimalusi rannapuhkuse ja lõbusamat laadi meelelahutuse osas...

Seega – ideaalpuhkus Tenerifel võiks koosneda näiteks nädalasest ranna- ja päikesepuhkusest lõunarannikul ning nädalakesest kaunilt rohetaval ja ajaloohõngulisel põhjarannikul. Aga loomulikult teeb igaüks oma otsused ise.

Uhuu-uh! ehk tere tulemast Tenerifele

Suure tõenäosusega äratab sind su esimesel Tenerife-hommikul (kui su aknad just kärarikka tänava poole ei avane) kusagilt kostev, järjekindlalt monotoonne „uhuu-uh... uhuu-uh...“ (linnuteadlaste keeles „guguu-guk... guguu-guk“, rõhuga teisel silbil). „Ilmselt mingi öökull,“ on mõelnud mõnigi turist. Kuid oh ei! Usu või mitte, see salapärane uhhuutuaja-guguutaja on hoopis Eesti aasta lind 2017 kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto)! Meie vahva kaasmaalane, kes sind Tenerifele saabumise puhul tervitab. Tervitame meiegi.

Tere tulemast Tenerifele!

P.S. Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2017.a Aasta linnuks valitud kaelus-turteltuvist loe lähemalt SIIT 

JÄLGI MEID Facebookis! Puhka Tenerifel! lehe leiad SIIT.

LIITU meie Puhka Tenerifel! facebooki-grupiga SIIN. 

KUIDAS TENERIFELE TULLA? Loe soovitusi soodsate lennupiletite leidmiseks siit: SOODSAD LENNUPILETID.

KUST OTSIDA PUHKUSEMAJUTUST? Loe selle kohta: PUHKUSEMAJUTUS.