JAGA LUGU SÕPRADEGA
VÄRVIKAID FAKTE TENERIFE AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST

https://puhkatenerifel.ee/et

Siit leiad rohkem ja vähem värvikaid seiku Tenerife kirevast ajaloost ning tänapäevast. Inimestest ja loodusest, heast ning halvast
.


KUIDAS TENERIFE ENDALE NIME SAI?
Juba enne eurooplaste tulekut kasutasid Tenerife naabersaare La Palma guantšid-pärismaalased neile üle vee 
kätte paistva suure, sageli lumise tipuga El Teide vulkaani nimetamiseks sõnapaari tene (mägi) ja ife (valge).
Hiljem, kui saarestikus võimutsesid juba hispaanlased, lisasid nood tene ja ife vahele, tõenäoliselt mugavama hääldamise huvides, ka r-i. Tenerife. 17./18. sajandi kuulsad ajaloolased Juan Núñez de la Peña ning Tomás Arias Marín de Cubas aga on pakkunud välja versiooni, et Tenerife nimi pärineb siiski saare kohalikelt guantšidelt, kes austasid oma saart legendaarse guantšikuninga Tinerfe nimega.
Teide tipus valendav lumi avaldas muljet ka vanaaja meresõitjatele. Aastatel 52 eKr - 23 pKr elanud Numiidia kuningas Juba II (Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas, kuhu kuulus praegune Alžeeria ja osa Tuneesiast) nimetas Tenerifet Nivariaks (tuletis ladinakeelsetest sõnadest nix, nivis mis tähendavad lund). Kuningas Jubat on mainitud ka kogu Kanaari saarestiku „ristiisana“. Tema kaasaegsed meresõitjad olevat neil kaljustel saartel kohanud arvukalt metsikuid koeri (lad. k canis lupus) ja nii ollagi sündinud nimetus Canarias. Niisiis: Kanaari saarestiku „ametlikuks nimesponsoriks“ on koerad, mitte kanaarilinnud.

TUNTUD KA KUI PÕRGUSAAR
Tenerifet pole ajaloos siiski mitte alati hellitlevalt valgeks mäeks, paradiisisaareks või Igavese kevade saareks nimetatud. Nii võib 14. ja 15. sajandist pärit kaartidelt leida hoopis Isla del Infierno ehk Põrgusaare nimelise paiga. Selle nime andsid saarele tolleaegsed meresõitjad, kes eemalt Teide ja teiste Tenerife vulkaanide tegevust vaadelnud olid.

KUIDAS TENERIFE TEKKIS
Vulkaanilist päritolu Tenerife saare sünd ehk kasvamine/tõusmine ookeanipõhjast on kestnud hinnaguliselt 20-50 miljonit aastat. Esmalt pistsid oma ninad veest välja kolm vulkaanisaarekest praegustes Teno, Adeje ja Anaga piirkondades. Seejärel „kasvatas“ kolme saarekese vahelt „areenile“ ilmunud hiidvulkaan seni erladiseisnud maatükid kokku üheks tervikuks.
Tenerife kõrgus on aegade jooksul nii kasvanud kui kahanenud. Saare tipp on ulatunud ka enam kui 5000 meetri kõrgusele, ent ligikaudu 200 000 aastat tagasi varises praeguse Teide rahvuspargi piirkonnas paiknenud hiidvulkaan pärast tühjaks purskumist kokku.

KUIDAS TENERIFEST HISPAANIA OSA SAI
Ennevanasti elasid Tenerifel ja teistel Kanaari saartel pärismaalased guantšid. Erinevate teooriate kohaselt jõudsid guantšide eelkäijad siia ajavahemikus 5. sajandist eKr. kuni 1. sajandini pKr. ning guantšide eelkäijateks on peetud nii Põhja-Aafrika berbereid kui eurooplasi. Salapärast hõngu lisab guantšide tsivilisatsioonile ka oskus palsameerida surnukehi, sest muumiate valmistamise kunsti ei tundnud sugugi mitte kõik vana aja rahvad. Ehkki julgeimad oletajad on Tenerifet ja guantše seostanud koguni (seni vaid müütiliseks osutunud) Atlantise kõrgtsivilisatsiooniga, leidsid 14. sajandil Kanaari saartele saabunud eurooplased eest siiski (nende endi hinnangul) karja metslasi.
Päris metslased guantšid siiski polnud. Enese elatamiseks tegelesid nad muuhulgas põllumajandusega ning hiljemalt 15. sajandil olid Tenerife guantšidel välja kujunenud juba ka omad kuningriigid Anaga, Taoro, Güimar, Abona, Adeje, Daute, Icod, Tacoronte ja Tegueste. Mõistagi ei sobinud selliste riigikeste eksisteerimine üha suuremaid globaalpoliitilisi ambitsioone omanud hispaanlaste plaanidega ning Kastiilia kuningakoda võttis Kanaari saarestiku ja Tenerife 15. sajandil teravalt sihikule. Nagu tol ajal tavaks, valiti siingi kristlik-euroopalike väärtuste tutvustamiseks tuli ja mõõk ning ehkki kõige visamalt panid vallutajatele vastu Tenerife guantšid, tuli neilgi 1496. aastal alistuda.

TÄID KUI RIKKUSEALLIKAS
Pärast Tenerife vallutamist 1496. aastal asusid siin toimetama jõukad ettevõtjad ning suhkruroo ja veini kõrval kujunes Tenerife üheks tuntumaks ekspordiartikliks looduslik värvaine karmiin. Kaktusekahjuritest – kilptäidest valmistatud karmiin andis iseloomuliku punase värvi muuhulgas ka 1860. aastal välja nuputatud alkohoolne jook, aperitiiv Campari.

KUIDAS MITMED SUURLINNAD ENDALE SIRGED TÄNAVAD SAID
Sajandeid tagasi mängis Tenerife endine pealinn San Cristóbal de La Laguna tähtsat rolli mitmete maailmakuulsate linnade kujunemisloos. Nimelt on La Laguna vanalinna pikkadel-sirgetel ja teineteisega täisnurga all ristuvatel tänavatel põhinevast planeeringust eeskuju võtnud (et mitte öelda: seda kopeerinud) selliste suurlinnade nagu Havanna (Kuuba), Cartagena (Kolumbia) ja Lima (Peruu) omaaegsed rajajad-arendajad. 

TÄNANE TENERIFE ARVUDES
Tenerife on Kanaari saarestiku suurim saar (pindala 2034km², mõningatel andmetel ka 2058km²). Ametlikult elab Tenerifel ligi miljon (2016.a andmetel 891 111) inimest ning saart külastab igal aastal ligikaudu viis miljonit turisti. Tenerife suurimad linnad on pealinn Santa Cruz de Tenerife (2016.a andmetel 203 585 elanikku) ning endine pealinn San Cristóbal de La Laguna (153 111 elanikku, 2016). Saare kõrgeim tipp Pico del Teide ulatub 3718m üle merepinna.

MINE TENERIFELE = KÄI KUU PEALE?
Tõepoolest, nii võib öelda küll! Sest meile lähima taevakeha Kuu peal asub Tenerife nime kandev mäestik. Tenerife mäed (Montes Tenerife, kõrgeim tipp 2400m) asuvad Kuu Vihmamere territooriumil ning nende mägede alla jääv ala (pindalaga 6160km²) on kolm korda suurem kui Tenerife saar (2034km²).  

EL TEIDE – SUURIMAID VULKAANE MAAILMAS
Mõõdetuna jalamilt tipuni on El Teide ehk Pico del Teide (kõrgus 3718m merepinnast) kõrguselt kolmas vulkaan maailmas (Hawaiil asuvate Mauna Loa ja Mauna Kea järel). Ühtlasi on El Teide Hispaania ning ka Atlandi ookeani saarte kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast ulatub El Teide kuni 7,5 km kõrgemale.

VULKAANID AUSTAVAD TRADITSIOONE?
El Teide pole sugugi ainus tulemägi Tenerifel ning viimaste sajandite lõikes on vulkaanipursked saarel olnud enam-vähem iga 100 aasta tagant korduma kippuv traditsioon. 1704. aastal purskasid Siete Fuentes, Fasnia ja Arafo ja kohe pärast seda, aastal 1706 tegi paksu pahandust Trevejo. 1798. aastal podises ja paukus Tenerife kõrguselt teine vulkaan Chahorra (kõrgusega 3135m, teistel andmetel 3104m) ning viimati, 1909. aastal külvas saarel hirmu Chinyero... Ptui! Ptui! Ptui!

HISPAANIA SUURIMAD JUUSTUSÖÖJAD...
... elavad Kanaari saartel ja suurim juustukogus Kanaaridel pistetakse nahka Tenerifel! Hispaanias 2015. a läbi viidud uuringu kohaselt söödi samal aastal kogu riigis 347 miljonit kilo ehk 347 000 tonni juustu. Kanaari saartel söödi 11 kilo juustu iga saarestiku elaniku kohta (kogu Hispaania keskmine näitaja oli kõigest 7,8kg). 2015.a elas Kanaaridel kokku 2 128 647 inimest, kokku hävitati seega 23 415 117 kg ehk 23 415 tonni juustu ning suurim osa sellest neelati alla ilmselt just suurima elanike arvuga saarel Tenerifel. 2015.a elas Tenerifel 888 184 inimest, mis peaks ärasöödud juustu koguseks andma kokku 9 770 024kg ehk 9 770 tonni.

ERILISELT SELGE ÖÖTAEVAS
Kanaari saarte öötaevast peetakse üheks parimaks ja selgeimaks maailmas Tšiili ja Hawaii kõrval. See on ka üks põhjustest, miks on Tenerife ja La Palma saartele rajatud suured, maailmamainega observatooriumid. Pilved asuvad Tenerifel haruharva kõrgemal kui 2000 meetrit, mistõttu saab Teide rahvuspargi enam kui 2000m kõrgusel paiknevas osas pilvedest, aga ka ranniku-turismipiirkonna valgusreostusest häirimata rahus taevauuringuid nautida. Sellest tulenevalt on ka Tenerife selgel öötaeval põhinevad tähevaatlusekskursioonid leidnud kindla koha populaarsete turismiatraktsioonide seas. Loe selle kohta SIIT.

AJALOO SUURIM LENNUKATASTROOF
27. märtsil 1977 toimus Tenerife Põhjalennujaamas lennundusajaloo ohvriterohkeim katastroof, kui kokku põrkasid kaks Boeing 747 reisilennukit. Hoovõttu alustanud lennukompanii KLM lennuk põrkas kokku stardipositsioonile suunduva Pan Ami lennukiga. Hukkus 583 inimest, nende hulgas kõik KLM-i lennukis olnud inimesed (234 reisijat ja 14 meeskonnaliiget). Pan Ami lennukis viibinud380 reisijast ja 16 meeskonnaliikmest pääses eluga 61 inimest.

KUIDAS TENERIFELE TULLA?

Loe soovitusi soodsate lennupiletite leidmiseks SIIT. 

KUST OTSIDA PUHKUSEMAJUTUST?

Loe selle kohta SIIT.  

MIDA TENERIFEL TEHA?

Loe soovitusi SIIT.

KUHU TENERIFEL MINNA?

Loe soovitusi SIIT.

Vaata videot põnevatest tegevustest siit:

VAATA KA TEISI MEIE VIDEOSID: