SISSEKIRJUTUS EHK UMBKEELSENA KOHALIKUS OMAVALITSUSES

Oleme ausad: kui paar-kolm kohustuslikku tervitus- ja viisakusväljendit välja arvata, olime oma kimpsude-kompsudega 2015.a 20. veebruaril Tenerifel maandudes täiesti umbkeelsed. Aga seda põnevam oli astuda esimesi sammukesi üdini hispaaniakeelsetes kohalikes ametiasutustes.

Nädal pärast saarele saabumist jõudsime kohalikku omavalitsusasutusse, et end üürilepingujärgsele aadressile sisse kirjutada. Selleks tuli sisse astuda Los Cristianose südames asuva, Oficina del Servicio de Atención Ciudadana silti kandvast uksest.

Eee... Äää... Mmmm...

Esmapilgul pika ja aeganõudvana paistnud ootejärjekord liikus üle ootuste kiiresti ning peagi pärast järjekorranumbri võtmist tuligi tõtt vaadata hispaaniakeelse, üpris rangeilmelise ametnikuhärraga. "Buenos días!" purssisime härrale. "Buenos días!" vastas ametnik ja asus küsimusi esitama.
"Mömm-mämm, eee, äää...." nämmutasime me esimese hooga vastusteks. Ent meeldiva üllatusena tajusime siiski ära küsimuste mõtte, mida härra meile esitas (selgus, et pool aastat varem Tallinnas jooksuga läbitud kahenädalane hispaania keele kursus oli kusagile ajusagarate vahele siiski mingi vaevutuntava jälje jätnud).

Härra hoogsalt helisevatele küsimustele me sama elegantselt helisevaid hispaaniakeelseid vastuseid mõistagi anda ei suutnud, välja arvatud "tres" (kolm), mis pidi meie arusaamade kohaselt tähendama meie üürikorteri asukohakorrust, aga mis siiski valeks osutus. Sest esimene korrus Eesti mõistes siin arvesse ei lähe ja kuigi oma uude koju jõudmiseks tuli meil igapäevaselt rühkida kolmandale korrusele, oli see ametlikult siiski teine korrus. Ehk siis mitte korrus "tres", vaid korrus "dos".

Asi käte-jalgadega aetud