JAGA LUGU SÕPRADEGA

AUGUSTIKUUMUS: PALAVUS TEEB JUHMIKS

„Ooh, saaks palmi alla sooja!“ ohkab mõnigi soojalemb, kui Eesti suvi taas kord kehva ilma nahka läinud on. Ent kas näiteks august, kuumim aeg Tenerife palmide all on põhjamaalase jaoks nii nauditav kui eemalt paistab?

Kõik sõltub muidugi sellest, mida suvel „palmi all“ teha. Kui lihtsalt liikumatult lamada, kõrre kaudu jahutavat kokteili imeda või härmatiseni külmutatud kannust karastavaid õllesõõme rüübata, on lugu üks. Kui aga argipäeval linna mööda ringi saalida, asju ajada ja muid pingutusi ette võtta, võib lugu olla sootuks teine.

Calima ja koletult kurnav leitsak
Kui muul ajal aasta lõikes on Tenerife justkui paradiis, siis kuumim aeg aastas on saarel august. Termomeetri hüpped 35-37 kraadini või kõrgemalegi võivad augustis olla pigem rutiin kui erandid ja kui siia juurde lisada vaid mõnesaja kilomeetri kauguselt Sahara kõrbest peenikest kõrbetolmu ja täiendavat põrguleitsakut Tenerifele kandev ilmastikunähtus nimega calima, võib paradiisitunde asemel hooti osa saada hoopis Saatana enda eeskojas valitsevast fiilingust.
All ookeani ääres, näiteks Playa de las Americase randade lähistel jalutades tunneb calima ära lisaks leitsakule veel ka selle järgi, et selge ilmaga kenasti kätte paistev La Gomera saar näib olevat veepinnalt justkui pühitud, tavapäraselt nii selgelt ja kontrastselt välja joonistuvad Tenerife enda mäed paistavad kui udulooris ning taevas pole mitte kirkalt helesinine, vaid ühtlaselt hallikas-ilmetu.

Ajutegevuse halvatus
Kui aasta kuumim aeg kulgeb asjaajamiste-ringiliikumiste tähe all, kipub võimust võtma pigem jahe unistus Eestimaiste lepapuude vilus lesimisest. Sest kohati on elu „palmi all“ augustis päris karm. Higi voolab vaid mõnesaja meetri läbimise järel ojadena ning hiljemalt hiliseks pärastlõunaks on kätte jõudnud halvav „kaikaga pähe“ enesetunne. Aju on neil hetkil juhm ja ihu niivõrd nõder, et ainus viis hinges püsimiseks näib olevat tunnikene uinakut ning üks vähestest mõtetest, mis kupli all veel tiirelda suudab on see, et selles kliimas rasket füüsilist tööd tegevad inimesed (näiteks need, kes kellegi tiibklaverit ilma liftita kuuendale korrusele või sealt alla kolivad) peaksid saama ordeni. Tõtt öeldes ei jaksaks neid ridugi kirja panna, kui mitte viimaste päevade temperatuurid ei oleks olnud pisut põhjamaalasesõbralikumad.

Kuumus pärsib inimarengut?
Siinkohal meenub ümbermaailmapurjetaja Marko Matvere poolt välja öeldud teooria, et ühekülgselt väga palav kliima pärsib inimarengut. Ilmselt pidas Matvere silmas ennekõike pärismaalasi Okeaania ning Paapua ja Uus- Guinea regiooni saartelt, kus meie käinud ei ole ja millega meil isiklik kogemus puudub. Ent Tenerife augustikuumuse tingimustes tuleb isikliku juhmistumiskogemuse ja sügavalt isikliku enesetunde põhjal temaga vähemalt osaliselt ehk siis iseennast silmas pidades nõustuda.
Tõsi, rõõmsameelselt energilisi kanaarlasi ja muidugi ka hispaanlasi ei ole kuumus aegade jooksul inimarengu seisukohalt teps mitte pidurdanud ega juhmistanud. Nemad näikse olevat selle suhtes immuunsed.

Haridusest soojamaatingimustes
Inim- ja ühiskondliku arengu aluseks on teatavasti haridus ning nii asutati meie mõistes üpriski kuumas mandri-Hispaanias (kust hispaanlased suviti valitseva kuumuse eest juulis-augustis hordide kaupa Tenerifele ja teistele Kanaari saartele „jahedasse“ pagevad) esimene ülikool (Universidad de Salamanca) juba aastal 1134, Kanaari saarte vanima, Tenerifel San Cristóbal de La Lagunas asuva ülikooli juured ulatuvad aga palavuse kiuste aastasse 1701.
Kui kellelgi on soovi oma põhjamaise aju võimekus Laguna ülikoolis proovile panna, siis selleks vajalikud kontaktid on leitavad ülikooli kodulehel.
Muide, ligikaudu 20 000 tudengiga Universidad de La Laguna valiti 2015. aastal maailma 500 parima ülikooli hulka, nn. Shanghai edetabelisse. Samasse edetabelisse (kohavahemikku 401-500) pääses 2016. aastal esmakordselt ka Eesti hariduse lipulaev, 1632. aastal rootslaste poolt asutatud Tartu Ülikool.
Kui siinkohal pisut ironiseerida, siis hoolimata sellest, et kliima Shanghais pole kaugeltki mitte „inimarengut pidurdavalt kuum“, „suudeti“ Tartu Ülikool algselt Shanghai edetabelisse siiski kanda mitte Eesti Vabariigi sini-must-valge lipumärgisega, vaid Eesti NSV puna-sini-sirbi-vasara lipuga...
Vaat sellised lood siis sedapuhku.


HEA SÕBER! LIITU...

meie ELU TENERIFEL facebooki-grupiga! Grupiga liituda saad SIIN.


KUIDAS TENERIFELE TULLA?

Loe soovitusi soodsate lennupiletite leidmiseks SIIT.

KUST OTSIDA PUHKUSEMAJUTUST?

Loe selle kohta SIIT.

MIDA TENERIFEL TEHA?

Loe soovitusi SIIT.

KUHU TENERIFEL MINNA?

Loe soovitusi SIIT.

MILLINE ON TENERIFE KLIIMA?

Loe selle kohta SIIT.

TAHAD TENERIFEL KINNISVARA OSTA?

Loe selle kohta SIIT.