AUGUSTIKUUMUS: PALAVUS TEEB
JUHMIKS
„Ooh, saaks palmi alla sooja!“ ohkab
mõnigi soojalemb, kui Eesti suvi taas kord kehva ilma nahka läinud on. Ent kas näiteks august, kuumim aeg Tenerife palmide all on põhjamaalase jaoks nii nauditav kui eemalt
paistab?
Kõik
sõltub muidugi sellest, mida suvel „palmi all“ teha. Kui lihtsalt liikumatult
lamada, kõrre kaudu jahutavat kokteili imeda või härmatiseni külmutatud kannust karastavaid
õllesõõme rüübata, on lugu üks. Kui aga argipäeval linna mööda ringi saalida,
asju ajada ja muid pingutusi ette võtta, võib lugu olla sootuks teine.
Calima ja koletult kurnav leitsak
Kui muul ajal aasta lõikes on Tenerife justkui paradiis, siis kuumim aeg
aastas on saarel august. Termomeetri hüpped 35-37 kraadini või kõrgemalegi võivad
augustis olla pigem rutiin kui erandid ja kui siia juurde lisada vaid mõnesaja
kilomeetri kauguselt Sahara kõrbest peenikest kõrbetolmu ja täiendavat
põrguleitsakut Tenerifele kandev ilmastikunähtus nimega calima, võib paradiisitunde asemel hooti osa saada hoopis Saatana
enda eeskojas valitsevast fiilingust.
All ookeani ääres, näiteks Playa de las Americase randade lähistel
jalutades tunneb calima ära lisaks
leitsakule veel ka selle järgi, et selge ilmaga kenasti kätte paistev La Gomera
saar näib olevat veepinnalt justkui pühitud, tavapäraselt nii selgelt ja
kontrastselt välja joonistuvad Tenerife enda mäed paistavad kui udulooris ning
taevas pole mitte kirkalt helesinine, vaid ühtlaselt hallikas-ilmetu.
Ajutegevuse halvatus
Kui aasta kuumim aeg kulgeb asjaajamiste-ringiliikumiste tähe all,
kipub võimust võtma pigem jahe unistus Eestimaiste lepapuude vilus lesimisest.
Sest kohati on elu „palmi all“ augustis päris karm. Higi voolab vaid mõnesaja
meetri läbimise järel ojadena ning hiljemalt hiliseks pärastlõunaks on kätte
jõudnud halvav „kaikaga pähe“ enesetunne. Aju on neil hetkil juhm ja ihu
niivõrd nõder, et ainus viis hinges püsimiseks näib olevat tunnikene uinakut
ning üks vähestest mõtetest, mis kupli all veel tiirelda suudab on see, et
selles kliimas rasket füüsilist tööd tegevad inimesed (näiteks need, kes kellegi tiibklaverit ilma liftita kuuendale korrusele
või sealt alla kolivad) peaksid saama ordeni. Tõtt öeldes ei jaksaks neid
ridugi kirja panna, kui mitte viimaste päevade temperatuurid ei oleks olnud
pisut põhjamaalasesõbralikumad.
Kuumus pärsib inimarengut?
Siinkohal meenub ümbermaailmapurjetaja Marko Matvere poolt välja
öeldud teooria, et ühekülgselt väga palav kliima pärsib inimarengut. Ilmselt
pidas Matvere silmas ennekõike pärismaalasi Okeaania ning Paapua ja Uus- Guinea
regiooni saartelt, kus meie käinud ei ole ja millega meil isiklik kogemus
puudub. Ent Tenerife augustikuumuse tingimustes tuleb isikliku
juhmistumiskogemuse ja sügavalt isikliku enesetunde põhjal temaga vähemalt
osaliselt ehk siis iseennast silmas pidades nõustuda.
Tõsi, rõõmsameelselt energilisi kanaarlasi ja muidugi ka hispaanlasi ei
ole kuumus aegade jooksul inimarengu seisukohalt teps mitte pidurdanud ega
juhmistanud. Nemad näikse olevat selle suhtes immuunsed.
Haridusest soojamaatingimustes
Inim- ja ühiskondliku arengu aluseks on teatavasti haridus ning nii
asutati meie mõistes üpriski kuumas mandri-Hispaanias (kust
hispaanlased suviti valitseva kuumuse eest juulis-augustis hordide kaupa
Tenerifele ja teistele Kanaari saartele „jahedasse“ pagevad) esimene
ülikool (Universidad de Salamanca) juba aastal 1134, Kanaari saarte vanima,
Tenerifel San Cristóbal de La Lagunas asuva ülikooli juured ulatuvad aga palavuse kiuste aastasse 1701.
Kui kellelgi on soovi oma põhjamaise aju võimekus Laguna ülikoolis
proovile panna, siis selleks vajalikud kontaktid on leitavad ülikooli kodulehel.
Muide, ligikaudu 20 000 tudengiga Universidad de La Laguna valiti
2015. aastal maailma 500 parima ülikooli hulka, nn. Shanghai
edetabelisse. Samasse edetabelisse (kohavahemikku 401-500) pääses 2016.
aastal esmakordselt ka Eesti hariduse lipulaev, 1632. aastal rootslaste poolt
asutatud Tartu Ülikool.
Kui siinkohal pisut ironiseerida, siis hoolimata sellest, et kliima
Shanghais pole kaugeltki mitte „inimarengut pidurdavalt kuum“, „suudeti“ Tartu
Ülikool algselt Shanghai edetabelisse siiski kanda mitte Eesti Vabariigi
sini-must-valge lipumärgisega, vaid Eesti NSV puna-sini-sirbi-vasara lipuga...
Vaat sellised lood siis sedapuhku.
PLAANID PUHKUST TENERIFEL? Jälgi meie turismiinfot Facebookis! Meie Puhka Tenerifel! infolehe leiad SIIT ning Puhka Tenerifel! infogrupiga saad ühineda SIIN.
Kui tahad olla kursis reaalse eluga Tenerifel, liitu meie Elu Tenerifel Facebooki-grupiga SIIN ning Elu Tenerifel blogilehega SIIN.