ELUST
SIPELGAPESAS EHK MEIE, SISSERÄNDAJAD
Mis tunne
oli ajada Tenerifel äri õlg õla kõrval moslemitega? Milliseid küsimusi (ja
miks) meiega samas majas ja ka hiljem meiega koos töötanud inimesed meile mitte
kunagi ei ole esitanud? Kas must mees Tenerifelt teab Eesti asju paremini või
halvemini kui nii mõnigi „põliseurooplane“?
Nagu
meie blogi ammused lugejad teavad, saabusime Tenerifele 2015. aasta 20.
veebruaril ning olles paar kuud vaheldumisi puhanud ja tööotsinguil tuult
tallanud, avasime Playa de las Americase keskuses oma pisikese riide- ja
ehtepoe STYLE. Ent poepidamisega seotud valudest oleme kirjutanud juba varem. Selles
loos räägime hoopis inimestest, kes meid meie riidepoetöös igapäevaselt
ümbritsesid. Ning sellest, kui tore on olla ümbritsetud inimestest kes
eelistavad elada enda, mitte teiste elusid.
Elatakse endi, mitte teiste
elusid
Meie pisike poeke asus uhke nimega (Centro
Comercial California) väikeses äri-ja teenindushoones. Ei oskagi öelda,
miks, aga meile meenutas see hoone sipelgapesa ja hoones askeldavad inimesed
sipelgaid. Võib-olla seepärast, et sipelgas on töökas ja sümpaatne olevus,
muuhulgas alati ka positiivne muinasjutu- ja multifilmitegelane.
Igal Issanda hommikul hüüdsid meie töö-majakaaslased reipalt naeratades
„¡HOLA!“ (või „Hello!“) ning peaaegu igal hommikul küsis keegi põgusalt:“Kuidas
läheb? Kas kõik on hästi?“ Oli tuntav, et inimesed elasid kaasa. Naaber toetas naabrit. Lahe! See tõmbas päevad mõnusasti käima, innustas ja süstis
positiivsust. Keegi ei põrnitsenud mornilt, keegi ei jõllitanud, endal suu kapsa-
või allapoole suunatud hobuserauana kõver peas.
Loomulikult küsiti lisaks „kuidas läheb?“ küsimusele ka mõningaid teisi
asju. Aga mitte keegi ei pärinud meilt mitte kordagi aru isiklikumat laadi
küsimustes, nagu näiteks „Kui palju sa teenid?“, „Millise autoga sa sõidad?“,
„Kui suures korteris või koguni majas sa elad?“, „Kas sa rendid korterit või
ostsid selle?“ jne jne jne.
Sest teiste inimeste isiklikes asjades urgitsemine pole siin kombeks. Ja
loogiliselt võttes võib selle põhjal arvata, et meie töö-majarahvale ei pakkunud
pinget ka teiste selja taga pläägutamine stiilis „Sa vaata, millega n a d sõidavad! N e n d e l läheb vist jube hästi (või, et tead, mis ma
kuulsin!? N e n d e l läheb oi-oi-oi kui halvasti)“ või „n e e d on
tegijad (või, et ah, n e e d ei ole siin
saarel üldse mitte keegi) blää-blää-blää...“
Mida sellisest huvipuudusest majakaaslaste isiklike asjade vastu
järeldada? Eks ikka seda, et need toredad inimesed kes meid sel ilusal saarel
tööalaselt ümbritsenud on, eelistavad elada OMA elu, oskavad OMA elust rõõmu
tunda ja OMA elu nautida, mitte ei hakka kohe pärast (või koguni enne) esimest
hommikust vetsuskäiku tuhnima teiste inimeste eludes ega elama teiste inimeste
elusid. Lühidalt: see, et meid riidepoe-töö ajal (ja ka hiljem, muude töiste
tegemiste käigus) ümbritsenud (ja ümbritsevad) inimesed käitusid-suhtlesid (käituvad-suhtlevad)
just nii nagu nad käitusid-suhtlesid (käituvad-suhtlevad), on üks neist
olulistest põhjustest, miks Tenerifel on tore elada.
Kust küll need meeldivad inimesed pärit on ja millega nad meie riidepoe-majas
täpsemalt tegelesid?
Itaallased, hindud, inglased...
Hoone tänavaga samale tasapinnale jäävas osas tegutses tol ajal baar Anthony.
Kliente teenindasid Anthonys peamiselt Itaaliast pärit inimesed, sekka ka üks
inglanna. Siin sai korralikult süüa ja rüübata kvaliteetset Itaalia kohvi
(muide: eestlaste seas levinud jutt sellest, et Tenerifel ei ole peaaegu mitte
kusagilt võimalik saada head kohvi, on üks totramaid saare kohta ringlevaid
müüte).
Maja ees, kõnnitee veerel seisab tänaseni Tenerife ühe populaarseima
ekskursiooni- ja turismiatraktsioonipakkuja Excursiones Jesús`i müügilett.
Siit saab osta kõikide saare tuntumate teemaparkide (nagu näiteks Loro Park,
Siam Park, Aqualand, Jungle Park jne jne jne) pileteid ja kõike muud, mida
Tenerifel puhkaja hing ihaldada võib. Excursiones Jesús`i müügiletis teenindasid
kliente vaheldumisi itaallanna, sakslanna ja poolatar – kõik toredad ja
sõbralikud piigad, usinad hommikused „hellõu!“-tajad ning suurepärased
suhtlejad.
Kohe Jesús`i kõrval paiknes itaallaste pereäri – elektrirattalaenutus ja
ekskursioonimüügipunkt. Rattalaenutus-ekskursioonimüügipunkti kõrval asus
indialastele kuuluv pood, kus kaubitseti peamiselt rannarätikute,
päikeseprillide, mänguasjade ja muu selletaolisega.
Pool korrust kõrgemal tegutseb juba alates 1990. aastast alates George
Sports Bar. Seda baari peab sümpaatne inglastest abielupaar ning siia telerite
ette armastavad õhtuti koguneda jalpallisõbrad. Oh neid
hüüdeid-oigeid-kilkeid-karjeid!
Algselt näisid inglased nende naabrusse poekese püsti pannud eestlaste-idaeurooplaste
suhtes pisut umbusklikud ja tõrksad, ent varsti nende skepsis sulas. Peagi
tekkis neid hommikuti kohates mõnikord tunne, nagu oleksime kauges lapsepõlves
üles kasvanud samal tänaval...
George Sports Bar`i ja meie poe vahel asus ilu- ja juuksurisalong
Maxims. Salongi omanikku, noort ja tõmmut kuumaverelist senjoriitat, pidasime
pikka aega maja ainsaks „päris-kohalikuks“. Selgus siiski, et tegemist ei ole
mitte kanaar- ega hispaanlannaga, vaid sakslase ja moslemidaami tütrega. Maxims-salongis
klõbistasid tema käe all kääre itaallased ning üks bulgaarlanna. Meie poest teisel pool asus allveelaevasõite
pakkuv kontor Sumbarine Safaris. Selles kontoris askeldasid alati rõõmsameelsed
inglannad, aga ka üks sakslanna.
Liibanonlane Sam: „Kui siin ei
meeldi, kobi koju!“
Edasi tuleb joogi- ja
einepaik Top Bar. Selle baari peremees on Liibanonist pärit Sam. Moslemiusku Sam
on erakordselt meeldiv inimene ja temaga suhtlesimegi selles majas veedetud aja
jooksul kõige rohkem. Sam suhtleb soojalt ja isiklikult enamikuga klientidest
ning valdab lisaks oma emakeelele suurepäraselt ka hispaania, inglise, itaalia,
prantsuse ja saksa keelt (viimased kaks omandas ta, elades kolm aastat
Šveitsis).
Sam on Hispaania (ja muidugi Tenerife) patrioot, kes armastab oma tänast
kodumaad südamest ja kirglikult. Ta ei mõista selliseid inimesi, kes on
Tenerifel pesitsenud juba näiteks 10 aastat ning kes, selle asemel, et nende
aastatega hispaania keel korralikult selgeks õppida, hoopis süüdistavad
kohalikke „umbkeelsuses“ ja muudkui vinguvad. Umbes nii, et polevat siin saarel
ega selle „laiskadel ja rumalatel pärismaalastel“ ei õiget kultuuri, ei õiget
haridust, ei õigeid tööharjumusi ega üldse mitte midagi muud head peale mõnusa
kliima ja ilusa looduse. Või, et kirjutama õpitavat sel barbarite maal alles
ülikoolis. Jne.
Ühesõnaga - Sam leiab, et need, kellele ei meeldi hispaanialikud kombed,
kultuur ja selles kultuuriruumis elavad inimesed, ei peaks sellel maal elama.
„Mingu ära. Mingu tagasi sinna, kust nad tulid,“ põrutas ta kurjalt (ning
öeldut paari krõbeda vandesõnaga vürtsitades), kui ühel õdusal õhtul tema
baaris pisut maailma asju arutasime.
Olgem ausad: tal on õigus.
Top-baarist ja šarmantsest Sam`ist veel niipalju, et Sam`i alluvad olid pärit Itaaliast ning elukaaslane Rumeeniast.
Must mees ja kolm Balti riiki
Top-baarist jõuame maja ülakorrusele, kus tol ajal tegutses veel kaks söögi- ja
joogikohta. Esimene neist oli alati sõbraliku pererahva ning soodsate hindadega
restoran Indian Palace ning indialaste naabriks oli Reggae Bar King of Judah. Hiljem
Los Cristioanosesse ümber kolinud reggae-baari pidas korvpallurikasvu
mustanahaline mees Ben.
Kui me oleks korraldanud selle ärihoone sõbralikema mehe valimised, siis
tõenäoliselt läinuks esikoht jagamisele just nimelt Top-baari Sam`i ja
Reggae-baari Ben`i vahel.
Tõepoolest! Ben on vahva mees, kes muuhulgas suutis meid üllatada oma
teadmistega Eesti asjadest. Nimelt: Ben ei arvanud teps mitte, et Eesti on
parimal juhul killuke Venemaad või et Eesti asub „vist seal kusagil Venemaa
kandis“.
„Must Ben“ jagas Eesti asjust rohkem kui nii mõnigi „puhas
põliseurooplane“. Ta teadis juba enne meie esimest jutuajamist täpselt, et
Eesti on üks kolmest Balti riigist, mis asub just nimelt Baltikumis (aga mitte
kurat teab, kus), ollest kolmest väikeriigist põhjapoolseim. „Teie naabrid on
Põhja pool Soome, idas Venemaa, Lõunas Läti ja teisel pool merd Rootsi,“
vuristas Ben, kui tutvust sobitama tulles kuulis, kust me pärit oleme. Ja
lisas, naeratus kõrvuni ning sõrm tähtsalt püsti: „Leedu pealinn on Vilnius,
Läti pealinn Riia ja Eesti pealinn Tallinn!“
Ei saa salata - seda kuulda oli omamoodi liigutav. Vaat sellised toredad inimesed ümbritsesid (ja
ümbritsevad) meid meie igapäevases töös sel toredal saarel...
Ah jaa. Peale selle, et kõik me töötasime samas majas, on meie ja
kõikide nende toredate inimeste ja meie hilisemate töökaaslaste vahel midagi
ühist veel. Me kõik oleme sisserändajad.
PLAANID PUHKUST TENERIFEL? Jälgi meie turismiinfot Facebookis! Meie Puhka Tenerifel! infolehe leiad SIIT ning Puhka Tenerifel! infogrupiga saad ühineda SIIN.
Kui tahad olla kursis reaalse eluga Tenerifel, liitu meie Elu Tenerifel Facebooki-grupiga SIIN ning Elu Tenerifel blogilehega SIIN.