VAHEJUHTUM VALERAHAGA

Selle loo moraal on lihtne: hoidke silmad lahti alati ja kõikjal. Või muidu võidakse teil müts silmini ja nahk üle kõrvade tõmmata nii, et  ka kaebamisest kasu pole.

Valeraha suhtes tasub valvel olla alati ja igal pool. Paraku aga on valvsusel kombeks vahel uinuda ja neil hetkil võidaksegi olla varmad teile libaraha näppu sokutama. Juhtus see paari aasta eest ka meiega, kui ükskord ühel sumedal hilisõhtul ühes Playa de las Americase restoranis ühe toreda eestlanna sünnipäeva tähistasime.

Ah sa mait ja vaat kus lops!

Ajahetkel X said sünnipäevalauas otsa sigaretid ja et lähim koht tubakasaaduste soetamiseks oli restorani vastas üle tee asuv 24h avatud kauplus, tuli sammud sinna seada. Ost nagu ost ikka - 50 eurot leti taga seisnud latiinoprouale ning paar pakki sigarette, kaks 20eurost rahatähte ja mõned mündid ostjale vastukaubaks.
Paraku aga selgus restorani tagasi jõudes ja seal pisut hiljem napsu eest tasudes, et üks 20eurone on kõike muud kui ehtne. Et rahakotis peale üle-tee-poest saadud kahekümneliste teisi kahekümneseid ei olnud, polnud kahtlust: valeraha sai pärineda ainult sealt!
Ah sa mait! Mis muud kui jalad selga ja tagasi poodi, kaasas samuti sünnipäevaseltskonnas viibinud eestlasest tuttav, kes Tenerifel pesitsenud meist kauem ja kes tollal seega meist, saarel uustulnukatest, kohalikus õiendamiskunstis märksa vilunum oli.

Moor vingerdab ja keerutab
Latiino-moor leti taga ajas sõrad vastu. Tema pole teinud, tema pole näinud. Ja tema pole tohmanist turistile, kelleks ta siinkirjutajat ilmselt pidas, valeraha andnud!
Aga mis oleks, proua, kui politsei sellelt väärtusetult "rahapaberilt" teie sõrmejäljed leiaks, mis?
Kutsuks õige politsei, ah? Noh?
Selline jutt moorile ei meeldinud. Ta haaras telefoni ja helistas närviliselt bossile, meie eestlasest kaaslane aga võttis samal ajal kõne politseisse.
Et vaidlus paisus õige tuliseks, sai selle käigus tehtud üks mõtlematu liigutus. Kärrrr! "Näed sa, moor, pärisraha nii kergelt puruks ei rebi kui suvalist paberit. Aga see siin on lihtsalt üks närune paberilipakas ja pärit on ta siit, sinu kassast!" Ja nii saigi kirgede keskmesse keerlema sattunud vale-kahekümnesest tähipaljas peotäis sini-valgeid paberitükke. Moor leti taga oli küll ärevil, ent jäi siiski enesele kindlaks.
Nüüd sai nõutud kaebusteraamatut. Raamatu letile ladumisest moor mõistagi keeldus. Selle asemel helistas ta närviliselt taas bossile.

Hiinlane pööritab silmi
Latiino-moori boss ehk poe omanik, keegi kurja näoga hiinlane, jõudis pärale enne politsei saabumist. Hiinlane uuris letil lebavaid paberitükke ja pööritas silmi. "Ei või olla! Meie poest ja valeraha!? Ei iial!"
Loomulikult keeldus ka hiinlane kaebusteraamatut lagedale toomast. Selleks polevat ju vähimatki põhjust.
Otse vastupidi!
Boss proovis pretensioonikad kunded hoopis poest välja kupatada. "Meil on vaja teha businessi, te segate meid ja te peate siit lahkuma," nõudis boss ja latiino-moor kiitis talle tänitades takka: "Politsei saabumist võite oodata õues, kui tahate!"
Tutkit! Paraku kauplusest kui avalikust teenindusasutusest kliente niisama, pelgalt bossi paha tuju tõttu välja ajada ei tohi. Kord on selline ja jutul lõpp. Selle, jõulise ja selge vastuvõite peale sai kurjalt silmi pööritanud hiinlasel jutuisu otsa. Siis aga saabus politsei.

Mida tegi politsei?
Kui olla aus, siis ega politseinikel suurt midagi teha ei olnudki. Nad kuulasid mõlemad osapooled ära, kirjutasid üles asjaosaliste dokumentide andmed ja telefoninumbrid ning selgitasid, et valeraha poleks tohtinud puruks rebida. Ja midagi saaks tõestada, tuleb valeraha kahtluse korral kisa tõsta otsekohe, mitte vahepeal sündmuspaigalt ära käia. Sest katsu sa tagantjärele tõestada, kust see valeraha ikkagi siia letile sai.
Arusaadav.
Nagu ka see, et 20 eurot ei ole nii suur valerahakogus, et käivitada sõrmejäljeekspertiisid ja muud hoogsad juurdlustoimingud.
Politseipatrulli nõudmise peale kougiti kusagilt kappide hämarusest välja kaebusteraamat. Ning seadusesilmade valvsa pilgu all leidis aset ka kaebuse vormistamine: kuupäev, kellaaeg, isikuandmed, kaebuse põhjused ja allkiri.
Nii ta sedapuhku jäi. Hiinlane ja latiino-moor said oma 20eurose valeraha tükkidena tagasi, pettasaanu jäigi pika ninaga.

Loo moraal ehk kokkuvõte
Millest ikkagi sedavõrd kindel veendumus, et valeraha oli pärit just nende, nende endi sõnul ausate ja ilmsüütute poepidajate käest? Esiteks, käsi südamel ja nagu eespool öeldud: peale tollest poest ostu järgselt tagasi saadud 20euroste teisi kahekümneseid sel õhtul siinkirjutaja rahakotis polnud. Need kaks kahekümnelist olid esimesed ja ühtlasi ka viimased.
Teiseks: teadjad teadsid rääkida, et tolles poes olla varemgi ette tulnud ostja tüssamise katseid, näiteks vähem tagasi antud raha näol. Ja kolmandaks: kui latiino-moor bossile helistas, sahistas ta muu hulgas vaikselt (ent siiski kuuldavalt) torusse: "Ei usu, et nad politsei kutsuvad. Ei nad kutsu. Niisama õiendavad siin."
Aga mis siin enam kaagutada.
Tuleb lihtsalt olla targem ja vilka eluga turismipiirkondades silmad hoolikamalt lahti hoida. Ning kui on põhjust, siis tuleb skandaali alustada jalamaid ja otsekohe, mitte mõne aja möödudes.
Punkt.

PLAANID PUHKUST TENERIFEL?  Jälgi meie turismiinfot Facebookis! Meie Puhka Tenerifel! infolehe leiad SIIT ning Puhka Tenerifel! infogrupiga saad ühineda SIIN.

Kui tahad olla kursis reaalse eluga Tenerifel, liitu meie Elu Tenerifel Facebooki-grupiga SIIN ning Elu Tenerifel blogilehega SIIN.