MANJAANA JA ESTONIAANA-BANAANJAANA

Meilt on tihti küsitud: „Kuidas seal palmisaarel eluke ka veereb? Küllap käib üks suur manjaana?“ Üldiselt mitte. Aga kui püüda kirjeldada midagi mis sobiks manjaana maiseks kehastuseks Tenerifel, võiks selleks olla... näiteks balloonitäis majapidamisgaasi.

17 eurot maksev gaasiballoon andis meie esimes üürikorteris meile sooja vee ja toitis gaasipliiti. Telefonitsi gaasi tellimine sujus üldjuhul libedalt, aga ballooni jõudmine tellijani sama libedalt sujuda ei pruukinud. Oli tavaline, et gaasikontori telefonineiu vuristas torusse: „Gaas tuleb homme – mañana – või siis ülehomme!“ Ning täpsustas: „En la mañana – hommikul.“ Õigupoolest tegi ta seda alati.
Ja samamoodi alati tähendas see seda, et „homme“ gaasiballoon siiski ei saabunud. Ei hommikul ega ka mitte enne- või pärastlõunal. Saabus see hoopis „ülehomme“. Aga ka nii ei pruukinud see iga kord minna.

Läheb mõnikord ka teisiti

Ühel ilusal kolmapäeval lõppes taas kord gaas ja nagu ikka sel puhul, kõlas telefonist vana hea „gaasiballoon saabub homme või ülehomme hommikul“. Ent tol korral ei saabunud balloon neist kummalgi. Ballooni asemel saabus hoopis nädalalõpp.
Laupäevahommikusele jalutuskäigule minnes avastasime juba nägupidi tuttavaks saanud „Gaasionu“ (ehk muheda habemiku kes gaasiballoone kohale vedas ja korteritesse tassis) meie maja all kohvikus mõnuga kohvi rüüpamas. Onul olid tunked seljas ja koormaga gaasiauto kenasti maja ette pargitud. On`s tõesti saabumas see hetk?
Oh ei. Gaasiküsimuse peale lausus Onu reipalt, et „mitte täna,“ lisas, et „järgmisel nädalal“ ja sirgeldas seejärel välgukiirusel paberile gaasi tellimiseks vajaliku telefoninumbri. OK. Selge pilt.
Seega - uuel nädalal uue hooga.

Esmaspäeval uue hooga

Telefon kutsus. „Tere! Tahaksin koju uut gaasiballooni.“
„Teie aadress ja telefoninumber, palun,“ vadistas gaasikontori telefonineiu reipalt nagu alati. Ning nagu alati, täpsustas ta: „Gaas tuleb homme või ülehomme.“
Oot-oot.
„Kuulge. Eelmisel nädalal te juba ütlesite, et gaas tuleb homme või hiljemalt ülehomme aga see ei tulnud üldse. Mis toimub?“
„Kas tõesti?“ imestas neiu.
„Jah. Tõesti. Kas gaas tuleb seekord homme VÕI ülehomme?“
„OK, gaas tuleb homme,“ sillerdas hääl telefonis. Preili näis olevat suurepärases tujus ja mis siin endalgi siis enam poriseda. Homme on ju alati etem kui ülehomme.
Ja mis te arvate, kas gaasiballoon saabus „homme“? Ära arvasite! Loomulikult saabus see mitte homme, vaid ülehomme. Ent vähemasti juhtus see samal nädalal ja mõelgemgi siinkohal positiivselt: hea et kaks nädalat ei läinud.
Niipaljukest siis manjaanast.
Aga mis asi on pealkirjas viidatud estoniaana-banaanjaana? Ütleme nii, et nõnda võiks nimetada Tenerifele kolimisega kaasnenud, üpris banaanivabariikliku kõrvalmaitsega automüügikogemust ühes viisakas Tallinna autosalongis.

Kuidas me autosalongilt „lüpsta“ saime

Et Tenerifele kolides kadus mõte Eestis autot omada, sai see enne äralendu müüki viidud. Sõiduk vaadati salongis hoolikalt üle, summa X eest kõrvaldati paar ülevaatuse käigus ilmnenud pisiviga ja kohvrite pakkimine võis rahuliku südamega alata.
Mõne kuu möödudes ilmutas end esimene tõsine ostuhuviline. Paraku oli sõiduki aku seismisest lootusetult tühjenenud (milles iseenesest ei ole mitte midagi imelikku) ning see vajas väljavahetamist.
„Uus aku läheb maksma 100 eurot,“ andis autosalongi müügimees telefonitsi teada.
Heakene küll. Kui 100 siis 100. Ei hakka ju selleks Eestisse lendama, et osta ise odavam aku ja see müügisalongi kohale tarida. Paraku akuga lugu ei piirdunud.
Tuli uus telefonikõne.
„Klient on just praegu siin ja tahaks auto ära osta. Aga nüüd on vaja korda teha generaator, see läheb maksma 300 eurot.“
Mis pagana generaator ja mis kurrradi 300 eurot!?
Selgus, et uue aku paigaldamise järgselt kliendile autot käivitades suudeti salongis generaator läbi kärsatada. Imestust avaldas ka müügimees ise - varem ei olevat sellist asja mitte kunagi juhtunud.
Mis siin salata – siinkirjutajagi ei ole kuulnud, et kellelgi kunagi oleks aku väljavahetamise tagajärjel autos mingi kärts või pauk käinud. Küsimus oli ainult selles, kes selle paugu kinni peab maksma.
Et autosalongi sai müüki jäetud salongis kohapeal põhjalikult kontrollitud ja tehniliselt korras sõiduk, ei oskagi arvata muud kui seda, et autosalongi töötajate poolt tehtud kärtsude ja paukude eest võiks vastutada autosalong.
Meie õigus isiklikule arvamusele aga loomulikult ei takistanud autosalongi väljastamast 300 eurost arvet.

... ja veelkord 300 eurot

Auto ostja omakorda (ja tema seisukohalt vaadatuna täiesti arusaadavatel põhjustel) muidugi küsis kärtsu tagajärjel omakorda auto hinnast 300 eurot allahindlust. Sest mine sa tea, mis selle autoga veel juhtuda võib, eksole.
Noh, mis sa hing tuhandete kilomeetrite kauguselt ikka teed või mida sa vaidled. Nii saigi öeldud jah-sõna.
Sest kes teab, mille nad seal salongis järgmisena tossama ajavad. Ja jumal taevas teab, mis siis veel kõik kinni maksta ja millist allahindlust teha tuleb...
Vaat sellised lood siis sedapuhku.
Ühesõnaga: manjaana või estoniaana-banaanjaana, ega siin väga vahet polnudki.
Või siiski...
Manjaana vähemalt ei rüüsta rahakotti.

HEA SÕBER! TAHAD OLLA KURSIS REAALSE ELUGA TENERIFEL? LIITU meie ELU TENERIFEL facebooki-grupiga! Grupiga liituda saad SIIN.

Loe soovitusi soodsate lennupiletite leidmiseks SIIT.